Laenamine on sügavalt juurdunud meie tänase ühiskonnaga ning krediidi kasutamine enne järgmist palgapäeva üpris tavapärane praktika. Siin on sulle 11 nõuannet, kuidas krediidikonto või krediitkaardi kasutamine oleks paremini läbimõeldud ja säästlikum.
1. Tutvu tingimustega hoolikalt
Finantsteenuse kasutusele võtmisega kaasneb alati keeruliste finantsterminitega krediidileping, mis pole kõige kergem lugemine. Intress võib tunduda madal, aga kui lisanduvad näiteks haldustasud, lepingutasu ja igakuine teenustasu, võib kogukulu olla konkureerivast pakkumisest märksa suurem.
Parima ülevaate tingimustest annab Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mille esitab pakkuja kohustuslikuks korras. See võimaldab võrrelda eri krediidiandjate pakkumisi ja valida neist kõige sobivam. Kui krediidiandja ei ole seda vormi andnud, siis võite seda temalt küsida.
Finantsteenusega seotud dokumentidega tutvumine võib olla tüütu, aga see pingutus tuleb igal juhul teha, et vältida hilisemaid pretensioone. Kui midagi jääb segaseks, küsi julgelt krediidiandjalt selgitusi. Paha ei tee ka tarbijaõiguste tundmine laenulepingu sõlmisel.
2. Krediitkaardi täiendavad hüved
Vaata üle krediitkaardiga seotud täiendavad hüved nagu ostukindlustus, reisikindlustus jms. Võib juhtuda, et sa lihtsalt ei kasuta neid, kuid maksad sellegipoolest need hüved läbi haldustasude kinni. Tihti jaotuvad krediitkaardid erinevateks pakettideks. Võta oma kodupangaga ühendust ning uuri, mis “kellad ja viled” sul aktiveeritud on. Võib-olla on näiteks ostukindlustus mõnes teises pangas hoopis tasuta hüve?
3. Ostlemisel erista vajadusi emotsioonidest
Meil kõigil on aeg-ajalt kiusatus midagi “lihtsalt” osta – uus nutikell, viimase hetke soojamaareis või mõni muu moodne vidin. Enne krediidi kasutamist tasub endalt küsida: kas ma vajan seda kohe? Kas see toob mulle pikaajalist väärtust?
Näiteks kui pere ainus auto vajab kulukat remonti, on tegu prioriteetse väljaminekuga. Kui aga soovid soetada lihtsalt suuremat telerit, võib see ilmselgelt poes edasi oodata. Mõtlev inimene suudab eristada emotsiooni ja reaalsest vajadusest.
Hea nipp emotsioonide ohjeldamiseks on jätta ost sihilikult tegemata. Kui järgmine päev on vaimustus sellest asjast juba väiksem, siis tõenäoliselt ei ole seda ostu üldse vaja teha.
4. Ära hüppa üle oma varju
Finantsasjades üle oma “varju” hüppamine võib lõppeda nukralt. Isegi kui su teenusepakkuja krediidilimiit võimaldab täna suuremat väljaminekut, on mõistlik omada täpset ülevaadet oma sissetulekutest ja kuludest.
Hea rusikareegel on, et kõikide finantskohustuste kogusumma ei tohiks ületada 30–40% su igakuistest netosissetulekutest. Kui pärast analüüsi selgub, et uue laenu suudaks ära teenindada küll, aga täiendav kohustus tuleb senise elustandardi arvelt, on mõistlik see samm tegemata jätta. Tark on praktiseerida pigem konservatiivset lähenemist ja mitte oma limiite täielikult kasutusele võtta.
5. Maksa tagasi võimalikult kiiresti
Pikem maksegraafik võib küll tähendada meeldivalt väikseid kuumakseid, aga see suurendab intressikulu hoogsas tempos. Kui sul tekib võimalus teha ennetähtaegseid makseid, kasuta seda – enamus krediidilepinguid lubab seda tasuta. Näiteks kui said ootamatu preemia või maksutagastuse, võiks selle investeerida oma tarbimislaenude tagasimaksmisse – see vähendab kulusid ja annab tulevikuks hingamisruumi.
6. Väldi „lumepalli efekti“
Kui võtad uue laenu vanade laenude katmiseks, võib see viia olukorrani, kus laenud hakkavad üksteise otsa kuhjuma. See võib tunduda lühiajaliselt lahendusena, kuid tegelikkuses süvendab see probleemi ja käivitab “lumepalli efekti” või lausa võlakeerise. Näiteks kui sa maksad krediitkaardi jääki väikelaenuga, kuid jätkad krediitkaardi kasutamist, oled peagi veel sügavamas võlas. Kui tekib tunne, et enam ei saa kõigest ise aru, siis konsulteeri asjatundjaga, pöördudes näiteks võlanõustaja poole.
7. Sularaha väljavõtmine krediitkaardiga
Krediitkaart on kahtlemata mugav maksevahend. Kuigi sellega on võimalik välja võtta sularaha, ei ole see finantsiliselt alati mõistlik tegevus. Nimelt kaasneb selle tehinguga enamasti kopsakas lisatasu, mis saadavat kasu arvestades ei ole kuigi proportsionaalne. Kui vajadus sularaha järele on suur, siis võta teadmiseks, et enamus krediidikontosid võimaldavad raha enda deebetkaardile kanda ilma lisatasudeta. Küsimuseks muidugi jääb, kas selle üksiku sularahatehingu tõttu on mõistlik avada täiendavat finantkohustust?
8. Sulge kasutusel mitteolevad krediidikontod
Isegi kui sul on püsikuludeta krediitkaart, mida sa enam ei kasuta, mõjutab see sinu krediidiprofiili. Lisaks kunagi avatud, kuid tänaseni kasutamata krediidikontod võivad tunduda väikese riskina, kuid kokku moodustavad need arvestatava finantskohustuste mahu.
Kui sul on mitmeid seisvaid krediidikontosid või kasutamata järelmaksulepinguid, tasub need lõplikult sulgeda, sest need võivad mõjutada sinu peamise krediitkaardi ostulimiite. Lisaks lihtsustab see sinu finantsilist pilti ja võib parandada ka krediidiskoori tulevikus aset leidvate kohustuste hüvanguks nagu autoliising või kodulaen.
9. Kulukamad laenud tasuks refinatseerida
Refinantseerimine on aktuaalne nendele laenajatele, kes on harjunud kasutama mitmesuguseid krediiditooteid üheaegselt. Mõnikord tasub arvutada kokku kõik intressi– ning muud laenu halduskulud ning mõelda järele, kas erinevate lepingute koondamine ühe laenuandja juurde annab selle täitmisel rahalise võidu. Pole välistatud, et avastatu annab positiivse üllatuse ning nii mõnigi varasem kohustus saab seeläbi oodatust varem tasutud.
10. Hoolikas lepingu täitmine olgu au sees
Maksegraafik on mõeldud selleks, et kliendil oleks võimalikult mugav ning ühtlasi hea ülevaade tulevastest osamaksetest. Suhtu finantskohustuste täitmisesse alati hoolsalt, sest võlgu jäämisega põhjustatakse endale asjatuid ebameeldivusi, mis võivad kulmineeruda avalikuks maksehäireks kui ka inkassotegevuseks.
Võlaprobleemid kipuvad eskaleeruma just seetõttu, et nendele ei reageerita õigel ajal. Üks maksehäire võib tunduda tühine asi, aga kui sellele lisandub teine või kolmas, võib finantskoormus muutuda talumatuks.
Probleemide ilmnemisel ära poe peitu, vaid võta finantsasutusega kiiresti ühendust! Makseraskuse korral võid tutvuda ka artikliga, mis annab soovitusi, kuidas toimida makseraskuste korral.
11. Loo meelerahufond
Ideaalis võiks igal inimesel olla 2–3 kuu jagu sääste ootamatute kulude katteks. Kui sellist reservi veel pole, alusta väiksemalt – kasvõi 10 euro kaupa kuus. Isegi väike puhver võib aidata vältida olukorda, kus pead hambaarsti või auto remondi pärast kohe krediiti võtma. Krediit on abiks siis, kui sul pole muud võimalust – aga alati on hea, kui sul on see teine võimalus olemas.
Meelerahufondi tekitamise eelduseks on vajalik mõista, kuhu raha kulub. Selleks tulevad appi nii pangad kui ka paljud muud erinevad finantsäpid. Tutvu oma kodupangas nutikate rahakogumise viisidega, mllega on võimalik kõrvale panna nii, et sa sellest ise arugi ei saa. Lisaks maksavad pangad kogumishoiuse kasutamise eest sulle intressi lisaks, mis aitab tasandada kiiret inflatsiooni.
Boonus: teadmistes peitub jõud
Finantsteemad võivad tunduda keerulised ja kuivad, aga tegelikult on paljud asjad väga lihtsalt lahti seletatavad – oluline on leida sobiv allikas. Loe raamatuid, kuula podcaste, loe blogisid või jälgi sotsiaalmeedias erinevaid finantsgurusi nagu Kristi Saare või Kristjan Liivamägi. Näiteks võib üks lihtne blogipostitus õpetada sulle intressiarvestamise eritüüpe või anda häid nippe üldiseks säästmiseks. Mida rohkem tead, seda paremaks muutub sinu finantskirjaoskus ning oskad seeläbi teha paremaid rahaga seotud otsuseid ja anda soovitusi ka oma lähedastele.
