Ootamatud kulud võivad tekkida igal ajal ja sageli siis, kui me neid kõige vähem soovime. Olgu selleks autoremont, tervisekulud või töökaotus – valmisolek sellisteks olukordadeks aitab vähendada stressi ja sellega kaasnevat finantsraskust. Siin on mõned praktilised mõtted ja soovitused, kuidas selleks valmistuda.
1. Loo meelerahufond
Meelerahu- või hädaabifond on esmane kaitse ootamatute kulude vastu. Soovitatav on koguda vähemalt paari-kolme kuu elamiskulude suurune summa, mis kataks vajadusel igapäevased väljaminekud. Seda raha peaks hoidma kergesti ligipääsetavas kohas, näiteks eraldi hoiuarvel, et seda saaks vajadusel kiiresti kasutada.
Hoia rahakotis ka alati pisut sularaha. Kui kaardimaksed ei toimi, saad vajalikud ostud tehtud sularahaga. Iga pere vajadused on erinevad, kuid üldjuhul võiks olemas olla piisavalt sularaha, et oleks võimalus tasuda ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.
2. Koosta eelarve ja jälgi kulutusi
Regulaarne eelarve koostamine ja kulutuste jälgimine aitab mõista, kuhu raha kulub ja kust oleks võimalik säästa. Tänu eelarve järgi elamisele on ka võimalik eraldada igakuiselt kindel summa ka näiteks meelerahufondi. Samuti aitab see tuvastada ebavajalikke kulutusi, mida saaks vähendada või vältida.
Varasemalt oleme tutvustanud nutikate rahaäppide artiklis kolme suurepärast kodumaist platvormi, mis teevad eelarve pidamise automaatseks ning arvete tasumise vähem tülikamaks ja aega nõudvaks toiminguks. Ehk oleks nendest rakendustest Sulle abi!
Kindlasti viska pilk peale ka meie suurele säästunppide artiklile, kus oleme kirja pannud tervelt 59 nippi, kuidas säästa raha ilma koonerdamata.
3. Kindlusta end
Erinevad kindlustused, nagu tervise-, kodu-, auto-, elu ja laenukindlustus pakuvad rahalist kaitset ootamatute sündmuste ja ka õnnetusjuhtumite korral. Poliisi koostamisel veendu, et oleks piisav kindlustuskate, mis vastab Sinu vajadustele. Samuti on oluline kursis olla, mis juhtumid kindlustushüvitise alla ei lähe. Kindlustused on küll täiendav kulu, kuid targalt valitud kindlustuspoliisid pakuvad siiski meelerahu suuremate väljaminekute eest.
4. Alusta investeerimisega
Kuigi paari-kolme kuu suuruse meelerahufondi tekitamine on juba iseenesest paras väljakutse, võib investeerimisega alustamine osutuda suisa võimatuks ülesandeks. Võta teadmiseks, et osa säästudest nö ära investeerimine kõrge inflatsiooniga aegadel pole sugugi halb idee. Ideaalis aitab see säilitada olemasolevate säästude väärtust või isegi kasvatada seda.
Kui teed investeerimismaailmas oma esimesi samme, siis vali madala riskiga investeeringud, nagu Balti börsi tuntud dividendiaktsiad või väärismetall. Kulla või hõbeda soetamisel veendu, et tegu on ikka päris metalliga, mis on mõeldud spetsiaalselt investeerimiseks, mitte ei ole tegu nn digikullaga. Investeerimise eesmärk peaks olema pikaajaline kasu, mitte kiire kasum.
Algajana väldi kõrge volatiivsusega varaklasse nagu näiteks krüpto ja Forex (valuutapaaridega kauplemine Trading platvormidel). Ettevaatusega tasub suhtuda ka tundmatutesse hoiu-laenuühistutesse, mis lubavad keskmisest paremat hoiuseintressi.
Enne investeerimisega alustamist oleks mõistlik töötada läbi palju õpetlikku kirjandust ja liituda näiteks Facebookis finantsvabaduse grupiga.
5. Refinantseeri laenud
Kui oled varasemalt võtnud näiteks kõrge intressilisi tarbimislaene ja/või järelmakse, siis nende finantskohustuste refinantseerimine ehk kokku liitmine üheks kohustuseks võib vabastada kuueelarves raha, mida saab edaspidi kasutada ootamatute kulude katmiseks või säästmiseks.
Arvesta, et sobiva refinantseerimislaenu leidmiseks on oluline teha põhjalik eeltöö, sest teenusepakkujaid on turul suhteliselt palju ja nende tingimused erinevad!
6. Koosta varuplaan(id)
Mõtle läbi erinevad stsenaariumid ja koosta tegevusplaan ka kriisiolukordade jaoks. Üldiseks võtmesõnaks on riskide hajutamine. Olgu selleks näiteks:
- teise töökoha otsing;
- uute oskuste omandamine;
- üürikinnisvara soetamine välismaale;
- alternatiivsed sissetulekuallikad;
- kulude kärpimise strateegiad.
Plaan B olemasolu aitab kiiresti reageerida ja vähendab stressi ootamatute kulude ja juhtumite korral. Nii on kogu perel suurem turvatunne.
