Elus võib ette tulla hetki, mil eelarve pannakse ootamatult proovile – hambaarsti arve, lemmiklooma ravikulu, torumehe väljakutse või lapse kooliga seotud äkiline kulu. Just selliste olukordade jaoks on vajalik rahaline puhver – meelerahufond. Alustada ei ole vaja tuhandetest. Juba 500 eurot annab märgatava kindlustunde.
Miks just 500 eurot?
500 eurot katab enamiku ootamatuid kulusid, millega igapäevaelus kokku puututakse. See on piisav, et maandada väiksemad kriisid, ent samas piisavalt väike, et kogumine tunduks tehtav.
See on ka summa, mida ei pea kõrge inflatsiooni tõttu ära paigutama ega nö lukustama. Meelerahufondi mõte on olla alati kiiresti kättesaadav – kas siis eraldi arvelduskontol või turvalises kohas sularahas. See on piltlikult öeldes nagu turvavõrk, mitte raha kasvatamise vahend.
Kehtesta selged põhimõtted
Selleks, et fond päriselt toimiks, tasub enne kogumise alustamist läbi mõelda, milleks see on mõeldud ja kuidas seda hallata. Mõned alusreeglid, mida võiks kasutusele võtta:
- kogumise suurus võib olla fikseeritud (nt 25 € kuus) või näiteks 1–2% sissetulekust – oluline on, et see oleks järjepidev ja realistlik;
- raha pannakse kõrvale kohe palgapäeval;
- kui fondi kasutatakse, seatakse eesmärgiks see sama distsipliini alusel taastada;
- fond hoitakse silma alt ära – eraldi kontol või turvalises kohas sularahas.
Kui reeglid on paigas, on kiusatus fondi muuks otstarbeks kasutada oluliselt väiksem.
Milleks meelerahufondi mitte kasutada?
Et fond täidaks oma eesmärki, tuleks seda hoida ainult hädaolukordade tarbeks. Näiteks ei sobi fondi kaudu finantseerida:
- reisimist või meelelahutust;
- püsikulusid nagu toit ja kommunaalarved;
- emotsioonioste;
- iluprotseduure;
- riskantseid investeeringuid;
Kui reeglid on endale selged ja kirja pandud, on lihtne teha otsuseid ka siis, kui kiusatus tekib.
Kuidas koguda märkamatult?
Kogumise eesmärgil säästmine ei tähenda alati millegist loobumist ja koonerdamist. On olemas tasuta tööriistu, mis aitavad raha koguda peaaegu märkamatult ilma et peaksid sellele eraldi aega kulutama:
- Ostude ümmardamine – iga pangakaardiga tehtud ost ümardatakse täisarvuni ja vahe kantakse kogumiskontole. Lisaks teenid panga käest ka väikest intressitulu. (Uuri selle teenuse kohta enda kodupangast!);
- Säästu või kogumishoiused – automaatne igakuine ülekanne teisele kontole, kus teenid lisaks 2-3% suurust aastatootlust. Pankadel on olemas ka tähtajatud hoiused, kust saab raha vajadusel kätte mõne tööpäevaga;
- Rahaasjade äpid – lihtsustavad eelarve koostamist ja sellest kinnipidamist. Protsess on mängulisem ja edusammud motiveerivad. PS! Äpid on enamasti tasulised!
Need lahendused töötavad taustal ja aitavad eesmärgile jõuda ilma igapäevaselt mõtlemata.
Mõistagi avaldab kogumisele suurt mõju ka teadlikum tarbimine ja erinevad säästunipid. Oleme sellest täpsemalt kirjutanud oma varasemas artiklis: “AJATU: 59 nippi, kuidas säästa raha ilma koonerdamata?”
Kui 500 eurot on koos
Kui esimene eesmärk on saavutatud, tuleks kindlasti edasi liikuda. Näiteks sihtida puhvrit, mis katab näiteks kahe- või kolmekuu elamiskulud. Selline finantstagala pakub juba oluliselt laiemat turvatunnet.
Suuremate säästude puhul tuleks hakata otsima võimalusi raha väärtuse säilitamiseks ja miks mitte ka selle kasvatamiseks – näiteks tähtajaliste hoiuste, võlakirjade või väärismetallide kaudu. Edasijõudnutele avaneb ka aktsiaturg, krüpto ja muud varaklassid, kuid tasub arvestada, et nendega kaasneb ka märgatavalt kõrgem risk.
Kokkuvõtteks
Meelerahufond on väike, aga oluline samm rahalise kindluse suunas. See on raha, mis peaks alati olemas olema. 500 euro kogumine ei vaja keerulisi lahendusi ega suuri loobumisi – piisab teadlikust otsusest, lihtsast plaanist ja järjepidevusest. Kui fondi eesmärk ja reeglid on selgelt paigas, on ootamatustega toimetulek palju rahulikum.
Tee algust juba täna! Esimene samm toob endaga kaasa rohkem meelerahu, kui arvata oskad. Ära lõpeta kogumist eesmärgi täitumisel, vaid kujunda sellest rutiinne finantskäitumine.
