Alustame sellest, et mul on päris valus sellise sisuga lugu kirjutada ja iga peatüki lõpus olin ma paar tundi diivanil keras valusate mälestuste kütkeis niutsudes. Kuigi tegelikult tuleb asjasse nii suhtuda, et tänane läbikukkumine võib väga vabalt homne võit olla, sest investeerimisel ei pea iga päev ega isegi mitte iga kuu paaniliselt kõiki uudiseid jälgima. Usu või mitte, aga ajalooliselt on kõige edukamad investorid need, kes on oma kontode paroolid ära kaotanud või kes on ise juba ära surnud. Põhjus on proosaline: nad ei käi iga päev oma investeeringuid vaatamas ja pidevalt ümber paigutamas ning näperdamas. Kõige mõistlikum on (tavalisel) inimesel (börsidel) oma investeeringud ära teha ja muu eluga edasi minna. Ja seda järjepidevalt.
Üks oluline asi veel: tänane kehv/miinuses/langev investeering võib homme vabalt hea/plussis/tõusev investeering olla. Ehk siis allpool toodud näited on loo kirjutamise ajal kuskil seal läbikukkumise juures või lähedal, aga võivad olla taas heas seisus, kui sa siia hiljem uuesti lugema satud. Kui sa ikka konkreetselt petuskeemidesse raha ei pane, siis üldiselt tahavad kõik ettevõtted, et neil (ja seega ka sinul investorina) hästi läheks ja nii lihtsalt keegi pastakaid kokku ei paki.
Aga mis ma siin targutan. Kuna täna selline valulik teema valitud sai, siis tuleb ennast kokku võtta ja ausalt sellestki rääkida, et läbikukkumisi tuleb kõigil ette. Isegi Warren Buffetil, rääkimata siis veel minust…
Essa feil
Kes pealkirja lugedes juba arvasid, et raudselt tuleb juttu krüptost, siis… jah, raudselt tuleb juttu krüptost. Ma olen ju ikkagi inimene ja kui mõnda aega tagasi rääkisid kõik ulmelisi lugusid, kuidas mingi 15-aastase India poisi loodud krüptomünt, mille peal on tema vanaema pilt, neile metsikuid tootlusi (loe: villad Vahemere ääres ja Bugattid) tõi, siis mõtlesin, et tegelikult kuluks mullegi ju üks Bugatti ära, millega kiirelt kl 23 esimesena Prismasse jõuda, et õise allahindluse saiakesi kokku osta. Mis te arvate, kuidas mul sellega läks ja kas olete linnavahel mõnda Bugattit näinud..? Mul on tänaseni alles enda bitcoinid ja ethereumid jms, aga õnneks jõudis mõistus (ja turu langus) nii vara kohale, et ma üle paarisaja euro sinna “investeerida” ei jõudnud.
Õppetund:
Kui sa asjadest aru ei saa, siis sa ei võida neid inimesi, kes asjadest kasvõi natuke aru saavad, nende enda loodud mängus. Üldiselt võib öelda, et täiesti tavalisel inimesel on raske krüptomaailmas tegutsedes järjepidevalt edukas olla. Jah, pime õnn võib vahel teha imesid, aga suures plaanis ei saa nagunii enamus aru, mis siin toimub. Ka need tuttavad, kes sulle oma võitudest räägivad, on tõenäoliselt oma sama suured või veel suuremad kaotuse jutud sulle rääkimata jätnud (kus on nende Bugattid?). Sama teooria kehtib kasiinovendadega – võidust räägitakse suure suuga ja hammaste välkudes, aga aja jooksul sinna maha maetud summad jäävad vaid nende endi teada.
Teine feil
Ettevõtted, kes on oma teekonna alguses – ja kui ka sina oled oma investorteekonna alguses. Näiteks Ampler. Siin ma meenutan teile korraks loo algust ehk mõtet, et täna läbikukkumisena tundub investeering võib tulevikus jälle ree peal olla. Ehk siis tegelikult tuleb endalt küsida, kas sa päriselt ka usud enda pikas plaanis tehtud investeeringusse? Kui jah, siis ei ole tegelikult väga hullu, kui ettevõte iga aasta super tempoga ei kasva või vahel raskeid aegu näeb. Jah, Ampler on hetkel saneerimisel ja kasvu asemel käib jutt üldse ellu jäämisest, aga ikkagi. Ütlen ausalt, et minu investeering Amplerisse on sellises miinuses, mis algaja tõenäoliselt investeerimise juurest pikaks ajaks eemale peletab, aga natuke kogenum investor saab aru, et mitte keegi ei suuda valida 100% ainult võitjaid. Lihtsalt võitjaid võiks sul rohkem olla kui kaotajaid.
Õppetund:
Kui sa ei viitsi eriti tihti ja järjepidevalt oma investeeringutel silma peal hoida, siis alustavad ettevõtted ei ole parim koht raha kasvatamiseks. Ja kui riskimine ei ole sinu teema, siis täpselt samamoodi – vaata midagi stabiilsemat omale, see on täiesti okei.
Kolmas feil
Enamus mu USA turu otsuseid ja oste on läbikukkunud. Miks ma seda siis teinud olen ja isegi edasi teen? No kas ei ole äge tunne seltskonnas öelda, et “tegutsed kapitali liigutamise ja kasvatamisega Ameerika finantsturgudel”? Muidugi on! Aga väga suur on tõenäosus, et see kapitali liigutamine toimub peamiselt sinu taskust kellegi teise taskusse. Loomulikult on meelevaldne öelda, et USA börs ja turg on kuidagi ohtlikumad kui koduturg. Vastupidi, seal on väga suuri ja turvalisi maailma kõige väärtuslikemaid ettevõtteid, mille omanik tasub kindlasti olla (Google, Tesla, Meta, Microsoft jms). Pigem on point selles, et USAs tegutsedes ja riskantsemaid ettevõtteid endale kokku ostes võib saabuda laev pettumuse lastiga: sest meie oleme siin gloobuse serval ühed viimastest, kelleni oluline info jõuab ja sealne börs on väga paljudele professionaalne töö ja amet. Seega mina ja sina seal oma paarisaja taalaga vahele sudimas ei ole eriti ohutu.
Õppetund:
Kui sa arvad, et sul on võõras riigis ja võõral turul tegutsedes mingi eelis, siis arva uuesti. Näiteks USAs tegutsevad börsil sellised profid onud, kes söövad hommikuhelveste asemel kausist piimaga Xanaxit ja kelle lipsud, mis on kitsad nagu ussikeeled, maksavad sinu autost rohkem. Jah, isegi kui sa sõidad Cayennega. Kordame nüüd koos: need onud ei ole meie sõbrad.
Neljas feil
Sõpradele laenamine. No see tõde on juba kuskilt Moosese ja esimese planktoni sündimise ajast vist, eksole? Ma olen paaril korral sinna ämbrisse astunud, et andnud sõbrale laenu, kuigi enda sisetunne ütles kohe, et miks nii arukas ja heal järjel inimene mingit veidrat legendi jutustades ja silmade ringi kilades mult raha küsib. Kõige kehvem kogemus oligi ühe tuttava ja paari tuhande euroga, mida ma ajasin taga üle aasta ja mida tuli lõpuks appi taga ajama ka kohtutäitur. Rahad saime tagasi, aga sõpra mitte. Uue sõbra sain siiski täituri näol, seega võiks öelda, et kaotust nagu polnudki.
Õppetund:
Üks lapsepõlvesõber on iga kell etem kui kolm kohtutäiturist sõpra.
Viies feil
Legendaarne oigamine teemal “miks-ma-juba-varem-ei-alustanud”. Ma ei erine mitte kellestki sellepoolest ja oigan seda mantrat ka täna, kaheksa aastat peale oma rahateekonna algust. Ja ma ei tea mitte kedagi, kes oleks öelnud, et kuule, päris hea, et ma oma rahaasjade korrastamist ja investeerimist varem ei alustanud. Mõtle sellest korraks nii nagu sa mõtled iga asjaga, mis sa alguses kartsid, aga mis täna on nii lebo ja loomulik sulle: see uus töö, mida rämedalt kartsid, et kas saad hakkama või lapsed, ilma kelleta sa elu enam ette ei kujuta või esimene autosõit, kui tänasid ennast, et valgeid pükse jalga ei pannud, sest hirm lõi kõhu lahti (ja vaata, kuidas sa täna roolis oled, telefon õla ja kõrva vahel, lakid küüsi, põlvel on poolik kabanoss ja suunatule kangi külge on ämblik võrgu teinud).
Õppetund:
Ega muud ei olegi, kui kohe pihta hakata, sest mõistlik investeerimine on kasuks mitte ainult sulle endale vaid sinu näol ka kõikidele meile teistele ka, kellele sa tõenäoliselt vanast peast nii suureks koormaks ei ole. On selge?!
Kõrge viis 🐦
Rahakratt
www.rahakratt.ee
