Vabandage, et ma nii otsekoheselt peale lendan (see otsekohene tuvi on jälle siinpool ju) ja küsin, et mis teil seal kodudes toimub, et te eluks olulistest asjadest ei räägi?!? Okei, üks asi on see, kui te oma lastega rahast ei räägi ja selle juurde tulen ma kohe varsti tagasi, aga isegi partnerid omavahel ei räägi, mis neil kontodel toimub. Nagu… kuidas see töötab? Või õigemini: see ju ei tööta!
Mulle on mitmest allikast jäänud kõrvu teadmine, et raha teemad on top 1 või 2 teema, mille tõttu suhted puruks lähevad. Asi, mida on ju nii lihtne vältida ja mille jaoks ma isehakanud finantskokana olen teile nüüd isegi retsepti kirja pannud. Tasuta!
finantsõhtusöök 2-le:
telli woldist/boldist süüa
kata laud (taldrikuid ei ole vaja, piisab märkmikust ja pastakast)
aja arvuti kuumaks (mitte ahjus)
ava oma netipank ja kontod
serveeri need on kaaslasele
magustoiduks:
rääkige üksteisele (ja kuulake üksteist!) oma rahalistest eesmärkidest ja nendest unistustest, mille elluviimiseks pappi on vaja
Kõik! Selline retsept, et isegi potte ja panne ei pea pärast pesema. Ja selliseid õhtusööke võite teha kasvõi kord poole aasta sees.
See on huvitav, kuidas rahajuttude kuulamine on küll ülimalt populaarseks muutunud. Mul endal pole nädalatki, kus poleks postkastis 5-10 kutset erinevate seltskondade ette sendijutlust pidama. Aga see tüüpiline eestlaste värk on meil endiselt ikka täiega veres, et kuulame kedagi rääkimas ja siis läheme tagasi oma nurkadesse igaüks omaette pusima. Ehk siis pool tööd on tehtud – kuulata tahetakse. Aga teine pool, et sellest samast teemast pärast omavahel ja kodudes rääkida… miks see ära jääb?
Täna ei peaks enam ühtegi vabandust olema, miks ei võiks avatult oma lähedastega üksteise kontosid piiluda. Sendimaastiku uudiseid ei kajasta ammu enam vaid üks roosapõhjaline majandusleht. Kõik vähem roosad ja isegi rohkem kollased väljaanded on enda aerudega samasse paati hüpanud, et teemale hoogu juurde anda. Rahajutte leiab igas stiilis ja kastmetes, mis peaks kõikidele mokkamööda olema.
“Raha ei kasva puu otsas”. Hmm, no okei. Ei kasva, jah
Ma päriselt arvasin, et need jutud on linnalegendid, kuidas mõned vanemad ütlevad oma lastele, et raha ei kasva puu otsas. Kuniks juhtus see, et… olin ühel oma tavapärasel ringil poes pensionäridega kollaste allahindluse siltidega toodete pärast kaklemas, kui ISE KUULSIN ühte ema oma lapsele ütlemas, et praegu jäätist ei võta, kuna raha ei kasva puu otsas. No tule Kõiksevägevam appi! Okei, ma saan aru, et sa pead mingi valge vale oma pärijale ütlema, kui ta poes iga kord jäätist nurub, aga mida ……… (sisesta omal valikul üks vänge vandesõna) teeb su titt teadmisega, et raha ei kasva puu otsas?!?! Ilmselt on ta seda lasteaia hoovis juba ka ise näinud, et puu otsas on kirsid või õunad ja mitte mündid ega kupüürid. Aga mida annab talle selline lause? Selles ei ole mittemingisugust infot ja kasu talle tulevikuks.
Ärge tehke nii! Nii kasvavadki minusugused, kes esimesed 30 aastat ei saa üldse aru, mispidi maailm tiirleb või pöörleb ja kuidas näiteks käibemaksu arvutada ning järgmised 30 aastat püüavad kaotatud aega tasa teha ja ennast vigaseks (miljokaks) rabeleda.
“Raha ei kasva puu otsas”. Hmm, no okei. Ei kasva, jah. Mis nüüd edasi saab siis? Nutuse näoga koju, jäätist ei ole ja uut infot, mille põhjal parema elu suunas opereerima hakata, ka mitte. Kasutegur: 0. Aga jutt, et raha tuleb toidupoes kõige vajaliku peale võrdselt jaotada, võiks natuke rohkem abiks olla. Muidugi tahab titt jäätist! Ma tahan ka. Iga kord, kui poes käin. Kes ei tahaks. See on sõltuvus nagu iga teinegi. Kolm maailma kõige rängemat sõltuvust olevatki Poola sõltumatute laborite andmetel suhkur, opiodid ja palgatöö. Niiet, ettevaatust!
Selle asemel, et pea liivamäe alla peita (mkmm, mitte Kristjan Liivamäe) ja vanematena üksteise eest oma probleeme või unistusi peita ja lastele öelda, et raha ei kasva puu otsas, siis mine vaata uuesti seda retsepti, mille ma loo algusesse kirjutasin. Proovi seda, sest esiteks saab kõhu täis, teiseks vähendad umbes 183% võrra tõenäosust (näed, ma ju ütlesin, et ma ei ole numbrite maailmas eriti tugev), et su suhe puruks läheb ja kolmandaks ei pea pärast nõusid pesema.
Ja oma pärijatele mõelge palun mingid uue legendid välja. Midagi sellist, millest neil kasu on! “Raha ei kasva puu otsas” vs kasvõi see “praegu on meil natuke vähem raha, kuna suured inimesed teevad tööd ja palkasid, ehk siis raha, makstakse uue kuu alguses ja praegu kuu lõpus on meil olulisem tatart osta” on juba suur vahe sees. Okei, su järglane võibolla ei jaga veel biiti, mis see palgapäev on, aga ega ta sellest rahapuu jutust ka rohkem aru ei saa. Ütle siis talle vähemalt midagi kasulikku, mida ta hakkab tulevikus mingite muude faktidega seostama ja mis aitab tal maailmast paremini aru saada. Kõige hullem ongi see, kui rahast tehakse mingid hirmulood või hakatakse lastele rääkima, et kui 37 kulbitäit ühepajatoitu ära ei söö ning korralikult hambaid ei pese, siis tuleb öösel voodi alt välja koll nimega Võrklaev ja viib issi-emme pangakaardid ära.
Mul on päris mitu head näidet Eesti koolidestki võtta. Tänu julgematele õpetajatele ja huvijuhtidele olen ma sattunud nii kuuendate klasside ette, kui ka gümnasistide higist läbiimbunud aulatesse. Miks ma eraldi välja toon, et tänu julgematele koolijuhtidele? Sellepärast, et tihti kutsutakse koolidesse esinema neid tegelasi, kellega pedagoog ise (ehk siis vanem generatsioon) suhestub ja keda nooremad täiesti tühjal pilgul vaatavad ja kes neid ei kõneta. Mu värvikaim näide on ühest koolist, kus enne esinemist tuli hirmuhigist niiske laubaga koolidirektor minu juurde ja ütles ausalt, et “ma olen päris ärev sinu esinemise pärast, aga me võtame selle riski, kuna noored ise tahtsid” ning pärast tuli uuesti juba sellise lausega “jah, mitmed näited olid suurtele inimestele ehmatavad või arusaamatud, aga meie noored pole kunagi saalis nii vaikselt kuulanud ja hiljem head tagaisidet andnud”.
Kallid suured inimesed. Kui te olete ise juba selles “vanale koerale uusi trikke ei õpeta” vanuses ja ei julge omavahel avatult mündijuttu rääkida, siis ärge tehke sama oma lastele. Usu mind, neile saab igast trikke ja lollusi õpetada. Lisaks on sul ju omakasu ka mängus: majanduslikult aruka ja eduka lapsega on sul palju suurem tõenäosus ükspäev kiire wifi ja siidist linadega hooldekodusse maanduda!
Kõrge viis 🐦
