Internet on avatud võimaluste meri, kuid sellega kaasnevad aina suuremad riskid. Internetipettused on üha enam levinud ja muutuvad aina usutavamaks. Siin on mõned praktilised nõuanded, kuidas tunda ära ja ennetada ohvriks langemist.
1. Kahtlane keelekasutus
Ehkki petturite eesti keele kasutus on tänu tehisintellekti (AI) tulekule märgavatavalt paranenud, esineb neil siiski kirjavigu ja kummalisi väljendeid. Õnneks meie emakeel on grammatiliselt keeruline ning kohalikul inimesel on suhteliselt kerge tunnetada, kas tegu on ebaõnnestunud tõlkega või tegemist on juhusliku kirjaveaga.
Võib tunduda hirmujutuna, aga me oleme sisenemas ka ajastusse, mil arvestama tuleks hakata ka nn deepfake tehnoloogia olemasoluga, mis on võimeline matkima tuttavat inimest nii kõne kui videopildis.
2. Ebakõlad aadressides
Kontrolli alati kodulehekülje ja e-kirja saatja aadresse. Petturid kasutavad sageli libakontosid, mis on sarnased tuntud brändide või ettevõtete omadega, kuid sisaldavad väikeseid erinevusi. Vähe sellest, mindud on isegi nii kaugele, et võltsitakse tuntud ettevõtete kodulehtede veebidisaini. Eriti tähelepanelik tasuks selles osas olla pankadega suhtlemisel.
3. Uskumatult head pakkumised
Kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt just nii see ongi. Ole skeptiline – olgu selleks näiteks e-kiri, mis teatab suurest rahalisest võidust või mõni muu pakkumine uskumatult odava hinnaga. Enne järgmisi samme tasuks tutvuda ettevõtte ametlike infokanalitega ja kontrollida, kas selline pakkumine on päriselt ka olemas.
4. Tundliku informatsiooni küsimine
Legitiimsed ettevõtted, eesotsas finantsasutused ei küsi kunagi tundlikku informatsiooni nagu paroolid või krediitkaardi andmeid e-kirja või telefoni teel. Kui saad sellise päringu, on üpris tõenäoline, et tegu on lõksuga. Suhtu ülima ettevaatlikkusega ka päringutesse mis soovivad, et sa uuendaksid oma paroole.
5. Kahtlased manused e-kirjades
Ära ava linke ega manuseid kahtlastest e-kirjadest või sõnumitest. Need võivad sisaldada pahavara, mis kahjustab su seadet või varastab andmeid. Kontrolli alati manuses oleva faili formaati. Eriti ohtlikud on e-kirjad, mille manusest leiad faili, mis on .exe formaadis. Pahalased võivad viirustele külge panna näiteks PDF või Word dokumendile omase ikooni, et see näiks ohutuna.
6. Ootamatud lingid Facebooki vestlustes
Suhtu skepsisega ootamatute vestlusalgatustesse, mis kutsuvad chat aknas üles avama imelike linke. Tegemist võib-olla nö Facebooki viirusega, millega levitatakse pahavara ilma, et su Facebooki sõber sellest teadlik oleks. Enne kui lingile klikid, siis küsi oma sõbralt kindlasti üle, millega on tegu ja kuhu see link viitab.
7. Turvamata ühendusega kodulehed
Kontrolli, kas veebileht, kuhu oled sisestamas tundlike andmeid kasutab turvalist ühendust (https://) ja omab kehtivat SSL-sertifikaati. See ei garanteeri turvalisust, kuid on siiski oluline märk usaldusväärsusest. Turvamata ühendusega veebilehed on teatud programmidega nö pealt kuulatavad.
Kokkuvõtteks
Pettuse ohvriks langemist on võimalik ennetada ainult siis, kui oled internetis ettevaatlik ja skeptiline. Kui midagi tundub kahtlane, usalda oma instinkte ja kontrolli infot põhjalikult. Hea turvateadlikkus ja ettevaatlikkus võivad aidata vältida paljusid ebameeldivaid olukordi.
Ole teadlik oma õigustest ja võimalustest pöörduda abi saamiseks ametiasutuste poole, kui oled pettuse ohvriks langenud. Eestis tegelevad internetipettustega näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet ja Politsei ja Piirivalveamet. Viimases on olemas ka Veebipolitsei osakond.
