Kas oled kunagi mõelnud, miks lõpevad nii paljud hinnad numbriga 99 või miks on sooduspakkumised sageli just punast värvi? Või miks tundub läbikriipsutatud hind nii ahvatlev, isegi kui me tegelikult ei tea, kas tegemist on hea pakkumisega?
Hinnasiltide taga peitub sageli rohkem, kui esmapilgul tundub. Kauplused kasutavad erinevaid hinnastamis- ja turundusvõtteid, mis aitavad pakkumistel silma paista ning võivad mõjutada ka meie ostuotsuseid.
1. Miks lõpevad nii paljud hinnad numbriga 99?
Hinnad nagu 4,99 €, 19,99 € ja 99,99 € on kauplustes nii tavalised, et me ei pruugi neile enam tähelepanugi pöörata. Ometi on sellisel hinnastamisel oma põhjus.
Tarbimispsühholoogias tuntakse nähtust nimega vasaku numbri efekt. Kuna loeme numbreid vasakult paremale, võib hinna esimene number mõjutada seda, kui kallina toodet tajume. Seetõttu võib 19,99 € tunduda märgatavalt soodsam kui 20 €, kuigi tegelik hinnavahe on vaid üks sent.
Lisaks oleme harjunud seostama üheksaga lõppevaid hindu sooduspakkumistega. See võib jätta mulje heast hinnast ka siis, kui toode pole tegelikult allahinnatud.
2. Punased hinnasildid – kas lihtsalt juhus?
Punane ja kollane on sooduspakkumiste juures ühed sagedamini kasutatavad värvid. Need paistavad hästi silma ning oleme harjunud neid seostama allahindluste ja soodsate hindadega. Seda harjumust kasutavad kaupmehed aga vahel ka enda kasuks. Erksavärvilisi hinnasilte võidakse kuvada ka tavahinnaga toodete juures, et need teiste seast rohkem esile tõuseksid ja jätaksid mulje heast pakkumisest.
Seetõttu ei tasu üksnes hinnasildi värvi põhjal eeldada, et toode on allahinnatud. Punane hinnasilt ei tähenda alati soodushinda!
3. Läbikriipsutatud hind – kas sääst on alati nii suur, kui paistab?
Üks levinumaid viise allahindluse esitlemiseks on näidata kõrvuti varasemat ja uut hinda. Suurem läbikriipsutatud summa tekitab tunde, et ostuga õnnestub märkimisväärselt säästa. Kuid kas teadsid, et Eestis ei saa kaupleja varasemat hinda lihtsalt oma äranägemise järgi valida?
Tarbijakaitseseaduse § 7 kohaselt tuleb kauba allahindlust üldjuhul näidata sama müügikoha viimase 30 päeva madalaimast hinnast.
See tähendab, et kui toode on enne kampaaniat olnud müügil odavamalt, peab kaupleja seda allahindluse arvutamisel arvesse võtma.
Reegli eesmärk on vältida eksitavaid hinnavõrdlusi ja olukordi, kus enne kampaaniat tõstetakse toote hinda üksnes selleks, et hiljem suuremat allahindlust näidata. Teatud kaupadele ja kampaaniatele kehtivad ka erandid.
Lähemalt saad lugeda TTJA allahindluste meelespeast.
4. „Ainult täna!“ – miks ajaline surve meid mõjutab?
„Viimane võimalus!“ ja „Ainult piiratud kogus!“ on sõnumid, mida kohtame nii e-poodides kui ka tavakauplustes.
Sellised väljendid tekitavad ilmajäämise tunde ning võivad panna meid ostuotsust tavapärasest rutakamalt tegema.
Selle taga on osaliselt psühholoogiline nähtus FOMO (fear of missing out) ehk hirm millestki ilma jääda. Kui arvame, et hea pakkumine võib kohe kaduda, kipume ostuotsust vähem kaaluma.
Eesti tarbijakaitseseaduse § 16 järgi on keelatud väita ebaõigesti, et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul, kui eesmärk on panna tarbija kohe otsustama.
Piiratud ajaga pakkumised on lubatud, kuid nende kohta esitatav teave peab olema tõene.
5. „Kuni -70%!“ – mida see tegelikult tähendab?
Suured allahindlusprotsendid tõmbavad tähelepanu, kuid reklaami juures tasub tähele panna ka väiksemaid sõnu. Näiteks väljend „kuni -70%“ tähendab, et suurim allahindlus võib kehtida vaid osale kaubavalikust. See ei tähenda, et kõik tooted oleksid sama palju soodsamad.
Selline reklaam ei ole iseenesest keelatud, kuid see ei tohi jätta tarbijale eksitavat muljet pakkumise tegelikust ulatusest. Seetõttu tasub alati kontrollida konkreetse toote lõpphinda, mitte lähtuda ainult reklaamis välja toodud suurimast protsendist.
6. Tasuta transport ja 2=3 – kas tasub end alati ära?
Kes meist poleks e-poes ostukorvi veel midagi lisanud, sest tasuta transpordist jäi puudu vaid mõni euro? Või haaranud poeriiulilt kolmanda toote, sest kaks ostes saab kolmanda tasuta?
Sellised pakkumised tekitavad tunde, et oleme leidnud kavala viisi raha säästa. Tegelikult on nende taga aga lihtne müügivõte – mida rohkem ostad, seda rohkem kulutad. Tasuta transpordi nimel võime ostukorvi lisada midagi, mida meil tegelikult vaja pole, ning kogusepakkumised meelitavad ostma rohkem, kui esialgu kavatsesime.
Seega tasub endalt küsida: kas säästad päriselt raha või kulutad lihtsalt rohkem, et soodustusest osa saada?
Kuidas allahindluste keskel targemaid valikuid teha?
Sooduspakkumistes pole midagi halba – kes meist ei tahaks vajalikku asja soodsama hinnaga saada? Küll aga tasub meeles pidada, et suur allahindlusprotsent või piiratud ajaga pakkumine ei tähenda alati head ostu.
Kuidas siis osturallide keskel külma pead säilitada?
- Ära lase protsentidel end pimestada. Suur allahindlus ei tähenda automaatselt kõige soodsamat hinda. Võrdle hindu ka teistes kauplustes.
- Ära lase end tagant kiirustada. Kui pakkumine tundub liiga hea, et sellest ilma jääda, võta hetk mõtlemiseks. Kas vajad seda toodet päriselt?
- Vaata hinnasildist kaugemale. Kontrolli toote varasemat hinda ja veendu, et tegemist on tegeliku soodustusega.
- Hoia oma eelarvel silm peal. Isegi väikesed ostud võivad kokku moodustada üllatavalt suure summa.
Ja lõpetuseks üks küsimus, mida tasub enne iga ahvatlevat ostu endalt küsida: „Kas ostaksin selle ka siis, kui see poleks allahinnatud?“ Kui vastus on ei, siis võib-olla polegi tegemist nii hea pakkumisega, kui esialgu tundus.
Pea meeles – kõige kavalam ostja pole see, kes leiab suurima allahindluse, vaid see, kes oskab ära tunda, millal tasub ost tegemata jätta.
Kui märkad eksitavat hinnateavet või kahtlast müügivõtet, saad nõu küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.
