Kas mäletate buumiaegset perioodi, mil ühiskonda tekkisid kurikuulsad SMS-laenud? See oli tegelikult hullumeelne aeg kui intressid võisid kliendi jaoks küündida isegi suuremaks kui algne laenusumma.

Tänaseks on pilt tundmatuseni muutunud. Riik on tarbijate kaitseks välja töötanud korraliku seadusandluse, kuidas tagada parem läbipaistvus. Üheks tõhusamaks hoovaks võibki pidada näitajat nimega krediidi kulukuse määr, mille peamine eesmärk on lihtsustada laenupakkumiste või muude krediiditoodete võrdlust. Ühtlasi ei tohi ükski laenupakkuja teha kallimat laenupakkumist kui riigi poolt ette antud maksimaalne krediidi kulukuse määr.

Mida krediidi kulukus täpsemalt näitab ja kuidas aitab see tarbijatel paremaid laenuotsuseid teha – seda selgitamegi käesolevas artiklis.

Krediidi kulukuse määr – mis see on?

Krediidi kulukuse määr (KKM) on lihtsustatult öelduna laenu kogukulu aastase perioodi kohta, mis arvestab kõiki laenu väljastamisega kaasnevaid kulusid. Teisisõnu KKM annab kliendile protsentuaalse indikatsiooni, kui palju laen või mõni tarbijakrediidi toode talle aastas maksma läheb.

KKM’i arvutamine ja maksimaalne lubatud määr

Krediidi kulukuse määra arvutamiseks on kehtestatud Euroopa Liidu ülene ühtne valem, mis võtab arvesse kõik laenu väljastamisega kaasnevad vältimatud kulud nagu:

  • intressid;
  • lepingutasu;
  • lepingu haldustasu;
  • laenu väljastustasu;
  • või muud vältimatud kulud.

Täpne võrrand ise on üpriski keeruline ja on kättesaadav Riigi Teatajas tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korras. Vastavalt seadusele peab krediidi kulukuse määr olema välja toodud iga laenupakkumise juures.

Maksimaalne lubatud KKM on Eesti Vabariigis hetkel 49.95% (02.07.2024 seisuga). Näitu uuendatakse 2x aastas. Laenupakkujate tegevust järelvalvab Finantsinspektsioon.

Krediidi kulukuse määra täpse tuletise ja varasema dünaamikaga saab tutvuda Eesti Panga kodulehel.

Mõned KKM näited

Lihtsustatud KKM näide erinevate laenupakkumiste võrdlemiseks:

Klient soovib 12 kuuks laenata 1000 € ja tegi taotluse kolme erineva krediidipakkuja juures. Pakkujate intressimäärad ning lepingu sõlmimise tingimused olid erinevad.

Krediidiandja A Krediidiandja B Krediidiandja C
Laenusumma 1000 € 1000 € 1000 €
Laenuperiood 12 kuud 12 kuud 12 kuud
Intressimäär aastas 10% 5% 8%
Lepingutasu 0 € 20 € 5% summast
Intressimaksed kokku 54,99 € 27,29 € 43,86 €
Muud kulud kokku 0 € 20 € 50 €
Tagasi makstav summa 1054,99 € 1047,29 € 1093,86 €
Krediidi kulukuse määr 10,62 % 9,26% 19,40%

Pakkumisi kõrvutades näeme, kuidas lepingutasud ja muud laenukulutused laenu hinda oluliselt kergitada võivad. Sarnastel laenutingimustel sama laenutootega ära keskendu vaid intressile ja vali alati väiksema KKM-ga laenupakkumine.

Turu-uuringut tehes küsi kindlasti pakkumine vähemalt 3-5 erineva krediidiandja käest. Nii otsustad soodsaima laenu kasuks!

Kui turu-uuringu tegemiseks aega napib, siis on kasu laenuvõrdlusportaalidest nagu Kiirlaenud.ee või Laenukompass.ee.

Kuidas krediidi kulukuse määra abil laenupakkumisi võrrelda?

Kindlasti ei piisa parima laenupakkumise saamiseks vaid intresside võrdlemisest. Üheks otsustavaks näitajaks, mille põhjal konkreetse laenu kasuks otsustada ongi krediidi kulukuse määr.

Laenupakkumiste võrdlemisel KKM alusel on väga oluline, et taotlused oleksid tehtud samadel tingimustel. Laenusumma, periood ja tagasimaksete kuupäev peaksid olema kindlasti kõikides taotlustes identsed. Hea oleks, et ka kõik taotlused erinevate krediidiandjate juurde oleks tehtud samal päeval. Vastasel juhul võib tekkida segane olukord, kus näiliselt madalaima KKM’ga laenupakkumine ei olegi reaalselt kõige soodsam laenupakkumine. Siit järeldus: lisaks KKM’i jälgimisele võrdle alati ka tagasimaksete kogusummasi.

KKM pole alati 100% täpne

Hoolimata sellest, et üle Euroopa on kasutusel samasugune võrrand, saab arvutamise tulemust siiski veidi mõjutada. Ebatäpsust KKM’i arvutamisel tekitavad järgmised muutujad:

  • Laenuperioodi sisend.
    Perioodi sisendina saab kasutada nii 365 päeva, 12 kuud või 52 nädalat;
  • Tagasimakse graafiku tüüp.
    Võrdsete põhiosade vs annuiteedi graafik;
  • Laenamise ja tagasimaksete kuupäev.
    Näiteks võttes laenu kuu keskel ja hakates tagasi maksma järgmise kuu alguses on KKM väiksem;
  • Lepingutasu arvestusmeetod.
    Lepingutasu võidaks laenusummast kohe kinni pidada, juurde liita või kuumaksete vahele ühtlaselt laiali jaotada.

Kindlasti tekitab see küsimusi, et miks pole suudetud luua 100% “kuulikindlat” regulatsiooni, mis ei jätaks ettevõtetele nö tõlgendamise ruumi. Üldiselt annab KKM laenu maksumusest siiski päris hea ülevaate kui võrrelda seda teise laenupakkumisega. Jääb vaid loota, et tulevikus muutub regulatsioon selles osas veelgi täpsemaks.

Miks on krediidi kulukuse määra näitamine kohustuslik?

KKM näitamine Eesti Vabariigis kohustuslik ja reguleeritud vastavalt Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korrale. Seaduse täitmist jälgib Finantsinspektsioon. Põhjus on lihtne – KKM näitamine laenupakkumise juures kaitseb kliente ebasoodsa finantskohustuse võtmise eest ning aitab laenupakkumisi kergemalt võrrelda.

Soovitame igal juhul vältida laenamist krediidiandjatelt, kes seadusele vaatamata krediidi kulukuse määra oma pakkumise juures välja ei too.

Veel fakte KKM’i kohta

  • Mida pikemaks periood läheb, seda suuremaks KKM muutub. Tegemist on nn “long-range” efektiga. Tegelikult ei tähenda see kliendile kallimat laenu.
  • Üle Euroopa järgitakse ühte valemit. Näiteks Ameerikas arvutatakse määra (APR ehk annual annual percentage rate) hoopis teistsuguse valemi alusel.
  • KKM valem ei arvesta erinevate kaasnevate kuludega nagu näiteks meeldetuletuskirja tasu või võla sissenõudmise tasu.

 

Väikelaen suuremaks väljaminekuks
Sinu personaalne laenupakkumine ootab
Vaatan lisa