Kui oled kunagi pankade või muude finantsasutuste teenuseid tarbinud, oled ilmselt kogenud olukorda, kus sinult küsitakse palju erinevaid küsimusi. Alates sissetulekust kuni tehingu detailideni välja. Miks seda kõike küsitakse? Asi pole liigses uudishimus, vaid hoopis seadustest tuleneva kohustusega.
Rahapesuvastased reeglid – mis ja miks?
Finantsteenuse osutajatel on kohustus veenduda, et nende juures ei toimuks rahapesu ega rahastataks terrorismi. Mh on keelatud ka sõlmida lepinguid sanktsioneeritud isikutega. Kõik see tähendab, et finantsasutused peavad koguma erinevaid kliendiandmeid, et mõista nende tehinguid. Näiteks kui tehing tundub kahtlane – liiga suur, ebatavaline või lihtsalt “mittetõenäoline” sinu profiili jaoks – võib see tekitada lisaküsimusi.
Milliseid küsimusi võib oodata?
Sõltuvalt finantsteenusest on levinumad küsimused:
- Kus sa oma raha teenid?
- Mis on konkreetse tehingu eesmärk?
- Kellega ja miks sul on ärisuhted?
- Kas sa oled või oled olnud riikliku taustaga isik, sellise isiku perelige või lähedane kaastöötaja?
Lisaks peab teenusepakkuja tuvastama isiku, kes tema teenuseid kasutada tahab. Kui su tegevus tundub teenusepakkujale ootamatu või ebatavaline, võivad nad paluda täiendavaid selgitusi.
Riikliku taustaga isikuks olemine tähendab, et sa täidad ametikohta, millega kaasnevad avaliku võimu kuritarvitamise riskid. Sellised ametikohad on näiteks Riigikogu liikmeks, vallavanemaks, õiguskantsleriks, Rahapesu Andmebüroo juhiks olemine. Riikliku taustaga isiku pereliikmeks loetakse abikaasat, registreeritud elukaaslast, vanemaid, lapsi, laste abikaasasid ja registreeritud elukaaslasi. Riikliku taustaga isikuks olemine tähendab selliste ametikohtade täitmist nii Eestis kui mujal Euroopa Liidus.
Mida võid sina teada tahta?
Sul on õigus teada, miks sinult teatud andmeid küsitakse. Kui info tundub ebavajalik, küsi julgelt põhjendusi. Kui keeldud vajaliku info jagamisest, peab finantsteenuse pakkuja võib-olla teenuse osutamise peatama.
Samuti on sul õigus küsida, kuidas sinu andmeid töödeldakse ja säilitatakse ning vajadusel taotleda nende kustutamist, kui seadus seda võimaldab.
Kust need reeglid pärinevad?
Need nõuded tulevad Euroopa Liidu õigusaktidest ja Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest. Pangad ja muud finantsteenuse osutajad peavad käituma vastavalt seadustele, et ennetada finantskuritegusid ning teha vastutustundlikke finantsotsuseid.
Vastutustundlikud laenuotsused
Lisaks rahapesu tõkestamisele koguvad finantsteenuse osutajad sinu kohta andmeid ka selleks, et teha vastutustundlikke laenuotsuseid ja minimeerida krediidiriski. Selleks võidakse sinult küsida:
- Pangakonto väljavõtet,
- Ülalpeetavate arvu,
- Finantskohustusi ja igapäevaste majapidamiskulude suurust.
Eelnimetatud finantsinfo aitab hinnata sinu maksevõimet ja tagada, et sa ei võtaks endale üle jõu käivaid finantskohustusi. Ühegi finantsasutuse huvi ei ole ohtu seada sinu igapäevast toimetulekut.
Tuletame siinkohal ka meelde, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
Kokkuvõtteks
Järgmine kord, kui pank või muu teenusepakkuja sinult tõsiseid küsimusi küsib, tead, et see pole lihtsalt huvi sinu elu vastu. See on osa rahapesuvastasest võitlusest ja aitab tagada, et sinu ja teiste kliendid on kaitstud finantskuritegude eest. Samuti aitab see teha kindlaks, et laenuotsused oleksid sinu jaoks jätkusuutlikud ja vastutustundlikud.
