Olgu soovitud teenuseks kodulaenu taotlemine, krediidikonto avamine või näiteks autoliising – sinu krediidiskoor on finantsteenuste taotlemisel võtmetähtsusega. Selles artiklis võtame pulkadeks lahti eraisiku krediidiskoori ning kergitame saladuseloori, millised tegurid seda näitajat peamiselt mõjutavad.
Mis on krediidiskoor?
Krediidiskoor on finantsasutustes kasutusel olev salapärane mõõdik, mis on sisuline hinnang sinu laenuvõimekusele. Tegemist on näitajaga, mis aitab võlausaldajatel kiiresti hinnata, millistel tingimustel, või kas üldse on mõistlik pakkuda sulle soovitud finantsteenust.
Teisisõnu mida tugevam on sinu krediidiskoor, seda riskivabam ja usaldusväärsem klient sa finantsasutuse silmis oled. Krediidiskoor arvutatakse taotlusvormis esitatud, taustapäringute andmete ning sinu eelnevamaksekäitumise ja pangakonto väljavõttel oleva info põhjal.
Krediidiskoori arvutamine
Eestis ei ole maksevõimekuse hindamiseks seadusega paika pandud üleriigilist standardmeetodit nagu näiteks USA-s (nn FICO skoor vahemikus 300–850), vaid selle arvutamine on iga finantsasutuse juures täiesti individuaalne. Võib isegi öelda, et täpne krediidivõimelisuse hindamise valem on pankade ja krediidiandjate jaoks ärisaladus. Samuti ei kipu siinsed finantsasutused sulle ütlema sinu enda skoori, nagu seda näevad näiteks Ameerika pankade kliendid pärast sisselogimist.
Kuigi krediidiskoori arvutamiseks ja arvestamiseks puudub Eestis standardiseeritud lähenemine, saab oma maksevõimekust mõnes portaalis siiski “mõõta”:
Creditinfo.ee (maksehäireregister)
Creditinfo on äriinfo andmebaas ja maksehäireregister, kust saad isikukoodi esitamisel tellida eraisiku krediidiraporti, mis sisaldab maksehäire tekkimise tõenäosuse modelleerimist. Tegu pole küll traditsioonilise krediidiskooriga, kuid oma eesmärgilt on see sarnane näitaja.
Tulemus arvutatakse protsentides:
- 0–2,5%: madalaim risk
- 2,6–4%: madal risk
- 4,1–7,7%: mõõdukas risk
- 7,8–24,9%: kõrgem risk
- 25–100%: kõrgeim risk
Oluline taustainfo: Creditinfo on enamikele Eesti finantsasutustele andmebaasina peamine koostööpartner, kuid pole teada kui suures mahus kasutatakse krediidiskoori arvutamisel just nende poolt pakutavaid mudeleid. Nimelt finantsasutusi ei kohustata kasutama üksnes Creditinfo mudelit, sest teenusepakkujaid on teisigi.
Mifundo.com (finantsplatvorm)
Mifundo on piiride ülene finantsplatvorm, mis kõrvalteenusena pakub kontoväljavõtte esitamisel sinu profiilil ka unikaalset krediidiraportit ja kuvab skoori kolmekohalise numbrina. Tegemist on rahvusvaheliselt kõige tuntuma FICO skoori jäljendamisega, kus eksisteerib viis kategooriat:
- 300–579: Väga halb
Selles vahemikus skooriga isikuid peetakse kõrge riskiga laenuvõtjateks. Laenu saamine on keeruline ja tingimused on tavaliselt ebasoodsad. - 580–669: Rahuldav
Laenuvõtjad võivad saada laenu, kuid intressimäärad on tavaliselt kõrgemad ja tingimused pole kõige paremad. - 670–739: Hea
Seda skoori vahemikku peetakse “hea krediidivõimekusega” ja enamik laenuandjaid pakub soodsaid tingimusi. - 740–799: Väga hea
Laenuvõtjad saavad tavaliselt väga häid laenutingimusi ja madalamaid intressimäärasid. - 800–850: Erakordne
Kuigi FICO mudelit kasutatakse peamiselt USA ja Suurbritannia turgudel ja see ei pruugi sobituda teiste riikide seadusandlusega, peaks Mifundo siiski andma pädeva hinnangu, mis seisus sinu finantsvõimekus parajasti on.
Krediidiskoori peamised komponendid
Krediidiskoori arvutamisel võidakse arvesse võtta väga spetsiifilisi andmeid ning see sõltub tugevalt pakkujast ning tootest.
Peamised komponendid on:
- Sissetulek/väljaminek: Mida suurem on ametlik sissetulek/palk, seda positiivsemat mõju omab see sinu krediidivõimekusele. Ebaproportsionaalselt suured elamiskulud omavad jällegi negatiivset mõju. Sissetulekute kohta saadakse infot pangakonto väljavõtte või Maksu- ja Tolliameti päringu kaudu. Väljaminekuid analüüsitakse samuti konto väljavõtte alusel.
- Laenukoormus: Kui palju on sul hetkel laene/liisinguid või krediitkaarte kasutusel? Kui olemasolevad kohustused moodustavad sissetulekust väga suure osa, on see selge riskitegur. Kõik olemasolevad finantskohustused tuleb ära märkida taotlusvormile. Tulevikus peaks varasemate finantskohustuste hindamiseks valmima ka üleriigiline positiivne krediidiregistrer.
- Makseajalugu: Kui oled oma arved alati õigeaegselt tasunud on kõik hästi. Samas võlg, mis on märgitud maksehäireregistrisse mõjub skoorile lausa laastavalt. Isegi minevikus likvideeritud maksehäired võivad krediidiskoori ära rikkuda pikkadeks aastateks.
- Laenutaotluste arv: Iga kord, kui taotled uut laenu tehakse sinu kohta taustapäringuid, mis jätavad endast jälje ehk nn logi maha. Liiga tihedad päringud võivad laenuandjatele olla signaaliks, et oled finantsiliselt kehvas seisus ja vajad hädasti laenu. Oma päringuid näed Creditinfo kodulehelt.
- Ametlikud teadaanded: Samuti kontrollitakse ega sul ei ole seaduserikkumisi või kohtulahendeid. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse ainult sellist infot, mille avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest. Lisaks saad enda kohta tehtud kohtulahendeid jälgida Riigiteataja lehelt.
- Muud päringud: Iga laenutaotleja osas teostatakse päringud veel rahvastikuregistrisse, kus kontrollitakse esitatud isikuandmeid. Suuremate laenusummade puhul tehakse päringud ka äriregistrisse ja kinnisturegistrisse, mille alusel saadakse infot sinu nimel olevate ettevõtete ja kinnisvara kohta.
Kuidas oma skoori pankade silmis parandada?
Kui plaanid lähitulevikus pankade teenuseid (eelkõige laenud, liisingud) kasutada, siis siin on 10 soovitust, mis omavad krediidiskoorile positiivset mõju:
- Maksa oma arved alati õigeaegselt ning ära jää mitte kunagi võlgu.
- Hoia kulud kontrolli all ning tegele säästmise või investeerimisega.
- Hoolitse selle eest, et kõik sissetulekud laekuksid pangaarvele.
- Hoia krediitkaardi kasutus võimalikult madalal.
- Sulge krediidikontod, mida sa tõenäoliselt mitte kunagi ei kasuta.
- Maksa tagasi kõik järelmaksud ja väikelaenud.
- Kui oled ettevõtja, siis võimalusel maksa endale dividende.
- Loobu soodsama sõiduki kasuks.
- Iga päring jätab jälje. Ära tee ilma asjata laenutaotlusi.
- Ära tegele hasartmängude ega spordiennustustega.
Näiteks kodulaenu või liisingu taotlemisel peaks arvestama ka asjaoluga, et sinu viimase 6 kuu pangakonto väljavõte oleks eeskujulik ega sisaldaks küsimusi tekitavaid leide.
Kokkuvõtteks
Kuigi Eesti ühiskonnas pole krediidiskoor ühemõttelistel alustel kasutusel, on see siiski oluline hinnang. Seda peaks käsitlema kui enda finantskäitumise peegelpilti. See näitab, kui usaldusväärseks sind laenuandjad peavad ning mõjutab otseselt sinu finantsvõimalusi.
Oluline on hoida oma rahaasjad alati korras ning teadlik olla, mida finantsasutused skoori arvutamisel arvesse võtavad. Hoolikas planeerimine ja vastutustundlik rahahaldus aitavad sul saavutada kõrge krediidiskoori ning avavad seeläbi ligipääsu senisest parematele tingimustele.
