Eesti inimene maksab rõõmuga suurpangale kümnist

Eesti inimene maksab rõõmuga suurpangale kümnist

Eesti Panga majanduse rahastamise ülevaatest selgub, et tarbimislaenude pakkujatest kasvatasid turuosa pangad, mis pakuvad kõrgema intressimääraga laene ehk Eesti inimesed ei ole altid otsima soodsat laenupakkumist ega võimalust säästlikult majandada.

Eesti Pank kirjutab oma ülevaates, et tarbimislaenude segmendis intressimäärad eelmisel aastal tõusid. Turuosa kasvatasid pangad, mis pakuvad kõrgema intressimääraga laene.

„Tarbimislaenude turul on konkurents tihe, pakkujaid vast polegi nii palju aga kliente, kes julgeks oma kodupangast kaugemale vaadata, on pigem vähe. See tingib ka olukorra, kus suurpangal ei ole motivatsiooni oma intressipoliitikat muuta, kuna klient tuleb niikuinii,“ kommenteeris BB Finance OÜ juhatuse liige Urmo Kokmann.

Eestis on Euroopa Keskpanga 2018. aasta statistika järgi keskmine tarbimislaenu intress 2,8 korda suurem kui euroala keskmine. Eesti keskmine on 13,19 protsenti. Euroala keskmine tarbimislaenu intress on olnud viimase nelja aasta jooksul 4,66 ja 5,17 protsendi vahel.

Kokmanni sõnul mõjutavad intressimäärade kujunemist paljud tegurid. “Olgu selleks siis riigi stabiilsus, majanduslik seis, regulatsioonid, maksumäärad või rahatrükk. Kuid suurim mõjutaja on jalgadega hääletaja.”

Ta lisas, et laenuintressidelt on võimalik soovi korral oluliselt kokku hoida, kuid pakkumiste kogumine tundub paljudele tüütu ja selletõttu võib kaotada pere eelarvest sadu eurosid. “Pakkumisi või laenude võrdlusi tasuks võtta erinevatest kohtadest ja valida nendest endale kõige sobilikum. Niisama kümnist maksta ei ole mõistlik.”

Pangandusväliste laenude osa majapidamiste võlakohustustes on Eesti Panga hinnangul üsna väike. Pangandusväliste laenude maht muutus aasta võrdluses vähe, olles 2018. aasta kolmanda kvartali lõpuks veidi alla 540 miljoni euro ehk alla kuue protsendi majapidamiste kõikidest võlakohustustest. Pangandusvälised finantsvahendajad olid majapidamistele laenu andnud ligi 380 miljonit eurot.

Suurima osa pangandusvälise finantssektori laenudest moodustavad krediidiandjate laenud. Krediidiandjate hulgas on liisinguühinguid, mis ei kuulu pankadele, tasulist järelmaksu pakkuvaid kaupmehi ning lühikese tagasimaksetähtajaga laenude pakkujaid.

Tagasi

Veel samadel teemadel

Kliendiuuring - kuidas planeerivad igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid eestlased

Milline on eestlaste enimvihatud jõulukink?

Milline on eestlaste enimvihatud jõulukink?

Elamiskulude kõrvalt hobideks raha ei jagu

Elamiskulude kõrvalt hobideks raha ei jagu

5 nippi, kuidas hoida kokku kommunaalkuludelt

5 nippi, kuidas hoida kokku kommunaalkuludelt