77 protsenti eestlastest peab elamiskulusid liiga kõrgeks

77 protsenti eestlastest peab elamiskulusid liiga kõrgeks

Faktum-Ariko poolt läbi viidud küsitluse järgi peavad Eesti elanikud igapäevaseid elamiskulusid liiga kõrgeteks, samas meelelahutuse, isiklike hobide ja huviringide hinnatõusu inimesed ei taju.

Igapäevaseid elamiskulusid peab liiga kõrgeks 77 protsenti vastanutest. Oluliselt ei erine see hinnang emakeele, soo või elukoha järgi.

Elamiskulude järel peetakse kõige kõrgemaks üüri ja kodulaenuga seotud kulusid, mida peab liiga kalliks pea iga teine Eesti elanik. Kauplustes müüdavate rõivaste ja jalanõude hindasid peab liiga kalliks 48 protsenti, autoliising ja autoga seotud kulusid 42 protsenti vastanutest. Statistikaameti andmetel kallines eelmise aastaga elekter 16, küttepuud 23, bensiin 12 ja diislikütus 10 protsenti.

Hinnatõusuga on kaasas käinud ka palgakasv, mis omakorda on tõstnud paljude pakutavate teenuste ja toodete hindasid. Nii ka meelelahutuse hinda, aga seda inimesed ei taju või ei olda selle hinnatõusu suhtes nii tundlikud. Meelelahutuse, isiklike hobide ja huviringide hinnatõusu on tajunud vaid neljandik Eesti elanikest, samas kui kinopilet on kallinenud aastaga tervelt 35 protsenti. Reisimist peab kalliks vaid kolmandik elanikest. Keskpanga andmetel puhkavad ja reisivad eestlased järjest rohkem, kulutades eelmisel aastal välismaal reisimisele kokku miljard eurot.

“Ilmselgelt meeldib Eesti inimesele üha rohkem meelt lahutada ja sektori hinnatõus ei morjenda. Nii on ka mõistetav tundlikkus elamiskulude hinnatõusu osas, sest kui elementaarsele kulub palju, saab ka muule vähem kulutada,” kommenteeris uuringu tulemusi Raha24 kaubamärgiga laenu pakkuva ettevõtte BB Finance OÜ juhatuse liige Urmo Kokmann. Ta lisas, et inimeste laenunõudlus on stabiilselt kasvanud ja üha enam võetakse laenu just reisikulude katmiseks.

Keskmine tarbimislaenu võtja on 40-aastane linnas elav, Eesti keskmist palka teeniv pereinimene. Suuremaid summasid laenavad oluliselt rohkem kõrghariduse ja kõrgema palgatasemega inimesed, kelle isiklik netosissetulek algab 950 eurost. Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis kokku sõlmitud pea 500 000 tarbimislaenu lepingut ehk igal teisel Eesti inimesel on võetud väikelaen.

Eestlaste tarbimisharjumusi ja rahalisi kulutusi käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Rait Faktum-Ariko. Oktoobris kahe nädala vältel läbiviidud uuringus osales 511 inimest üle kogu Eesti vanuses 18-74 eluaastat.

Tagasi

Veel samadel teemadel

Kogu maailma raha taga ajades ära unusta oma tervist ehk jutt maailma odavaimast trennist

Kogu maailma raha taga ajades ära unusta oma tervist ehk jutt maailma odavaimast trennist

Millistel eesmärkidel võetakse tarbimislaenu?